Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Künnivares

Koostanud: Kadi Ambos

FOTO: Kadi Ambos

Kaitse Eestis. Ei kuulu looduskaitse alla.

Millal võib Eestis kohata... Künnivares on meil üks varasemaid kevadekuulutajaid, saabub tavaliselt veebruaris-märtsis, kohe kui lumekate sulama hakkab. Enamus neist lahkub oktoobris-novembris, vähesed linnud jäävad meile ületalve.

Välimus. Rahvasuus hüütakse künnivarest sageli lihtsalt mustaks vareseks. Künnivares ongi üleni musta värvi, helkides päikse käes lausa sinakalt. Nokk on hallikasmust, ka jalad on mustad. Teistest vareslastest eristab teda see, et vanalindudel on noka ümber sulgedest vaba piirkond – paljas hallikasvalge nahk. Alla aasta vanustel lindudel on aga üleni tume nägu ja nokk ning nad näevad välja pigem nagu hallvaresed. Eristavaks tunnuseks on ka nende karvased „püksid“.

Segamini võib ajada... Hallvaresest on ta veidi väiksem ja erineb selle poolest, et on üleni musta sulestikuga, kuid pikemate tiibadega, ja ka nokk on pikem kui hallvaresel. Lend on elegantsem, kergem, ühtlasem ja kiiremate tiivalöökidega kui hallvaresel. Lennates näivad nad saledamad, kitsamate tiibadega, pikema pea ja pikema, saledama sabaga, mis tipu suunas laieneb. Häälitsus „kraak-kraak“ on madalam kui hallvarse sarnane heli.

Levik ja rändamine. Esineb peaaegu kogu Euroopas. Soome lõunakallas on põhjapoolseim levikuala piir. Kesk ja Lõuna-Euroopa linnud on paigalllinnud, Põhja-Euroopa linnud lendavad laveks lõuna poole (nt Suurbritanniasse). Samas, seoses kliima soojenemisega on näiteks Kesk- ja Lõuna-Rootsis künnivares muutunud praktiliselt paigalinnuks.

Kus võib kohata... Künnivares pole nii tavaline kui hallvares, ta seostub peamiselt kultuurmaasitkuga, millel paiknevad kõrgete puude salud. Eestis asuvad suuremad künnivareste kolooniad sageli kirikute ümbruses, vanades mõisapiirkondades ning mujal puudetukkades.

Eluiga. Keskmine eluiga 5 aastat, maksimaalne teadaolev eluiga 20,5 aastat.

Eluviis. Elab praktiliselt alati kolooniates, seostub enamasti kultuurmaastikega pesitsedes puudesaludes, kuid ka linnade surnuaedades ning parkides. Koloonias elutseb koos kuni mitusada pesakonda, hulguvad ringi mööda haritud põlde, naastes õhtuks pesakohta. Pesa ümbruses on nad väga agressiivsed, kuna võimaluse tekkides varastavad nad üksteise pesast oksaraage ning paarituvad üksteise partneritega.

Pereelu. Kuigi saabub juba varakevadel, asuvad pesitsema alles aprillis. Pesa ehitavad okstest ja raagudest kõrgele puudelatvadesse ning ühel puul võib olla isegi mitukümmend pesa. Ehitusmaterjalidena kasutavad oksi, samblaid, mulda jms ning ühes pesas elutsevad mitu aastat järjestki, seda vahepeal kohendades. Aprillis muneb emaslind 3-6 rohekat muna, haudumine kestab 16-18 päeva, peale koorumist soojendab ema poegi veel 2 nädala jagu, kuna pojad kooruvad paljana – toidupoolise muretseb kogu selle aja jooksul isalind. Aasta jooksul on künnivarestel tavaliselt üks pesakond kuid kadude puhul võivad muneda lisamune. Pojad saavad lennuvõimeliseks 1 kuu möödudes, suguküpseks saavad järgmiseks kevadeks. Pesitsemise lõppedes liiguvad mööda põlde ja välju, seltsides sageli hakkidega. Sügisel kogunevad suvel koorunud noorlinnud koos eelmiste hooaegade üksikuks jäänud lindudega kokku suurtesse parvedesse.

Toidulaud. Toitub juurviljadest, teradest, putukatest, vastsetest, ka pisinärilistest. Peale külvi on kolooniatena meelehärmiks talunikele, kuid oma toidupoolise hüvitab hävitades kahjurputukaid. Linnas pesitsevad linnud kasutavad toiduks inimeste jäätmeid, sorides prügikastides ja tänavatel, tehes seda enamasti hommikul vara, kui tänavad on alles inimtühjad.

Vaenlased. Üldiselt on vareslastel vähe vaenlasi. Enamuse vareslaste looduslikest vaenlastest moodustavad kullid. Kullide eeliseks on nende suurus, võime pimedas näha ning peaaegu täielikult hääletu lend. Vareslaste eeliseks omakorda on intelligentsus, võime suhelda teiste vareslastega ning võime koos töötada – nad kasutavad kaitsekäitumist, mille käigus kutsutakse kokku kõik lähikonnas olevad varesed ning rünnatakse vaenlast ühise jõuguna, kuni see piirkonnast lahkub.

Arvukus. Koguarvukus Eestis praegu ca 8.000 – 12.000 paari. Talvituma jääb Eestisse 50-200 lindu. Euroopas elab 10 - 18 miljonit paari.

Iseärasused. 1) Künnivarest peetakse nii põllumehe abiliseks kui ka vaenlaseks. Abiliseks sellepärast, et putukaid hävitab, vaenlaseks seepärast, et külvatut üles kitkub. 2) Nagu paljud teised vareslased, esineb ka künnivares tihedalt folklooris. Peamiselt räägib rahvasuu, et künnivares ennustab ette ilma ning tajub surma tulekut.

Kasutatud allikad.
Lundevall, C.-Fr., & Bergström, M. (2005). Põhjamaa linnud. Tallinn: Varrak.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/
http://en.wikipedia.org/
http://www.birdguides.com/
http://www.bto.org/
http://www.birdlife.org/
http://www.inra.fr/
http://www.crowbusters.com/
http://www.marton.co.nz/
http://www.rooks.org.uk/

Kommenteerimiseks logi sisse!


Künnivares
Corvus frugilegus
Kehapikkus. 47 cm

Kaal. 500-650 g

Tiibade siruulatus. 81-99 cm