Logi sisse
Kasutaja:
Parool:
Keskkonnainvesteeringute Keskus

Võsa-ritsiklind -- öölaulik

Koostanud: Kai Mäesepp

FOTO: Jaak Põder

Kaitse Eestis. Ei kuulu kaitstavate liikide nimekirja.

Millal võib Eestis kohata... Võsa-ritsiklind saabub Eestisse mai keskel. Nende lindude juures võib täheldada leviala laiendamist rände pikendamise teel. Rände pikenemisele aitavad kaasa soojad kevadilmad. Liik  levib põhja suunas. Lahkuvad linnud meilt augustis – septembris.

Välimus. Lind on pruunikas. Tema alapool on ühevärviline valkjas, pugualune ja kurgualune on tumedam triibuline. Saba on ümardunud tipuga. Emas-  ja isalslinnu eristamine looduses pole võimalik.

Segamini võib ajada... Roo-ritsiklinnuga, jõgi-ritsiklinnuga ja kõrkja-roolinnuga. Roo-ritsiklind on suurem ja punakama sulestikuga kui võsa-ritsiklind, tal puudub rinnal triibustik. Jõgi-ritsiklinnul on heledam sulestik ja rinnatriibustik on vähem märgatav kui võsa-ritsiklinnul. Kõrkja-roolinnul on kõhualune kollakam ja ta on võsa-ritsiklinnust veidi saledam.

Levik ja rändamine. Võsa-ritsiklind pesitseb Euroopa ja Aasia parasvöörmes. talvitusalad on Vahemeremaades ja Põhja- Aafrikast Indiani välja.

Kus võib kohata... Eelistavad elada soode, jõgede, järveäärsete luhtade madalmadalvõsades, ka metsaservade noortes lehtpuistutes.

Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 10 ja poole aasta.

Eluviis. Nad on väga ettevaatlikud linnud. Linnud tegutsevad peamiselt lehestikus ja neid on raske märgata. Laulmise ajal ilmuvad nad oksale, inimese lähenemisel varjuvad kiiresti ja liiguvad maad mööda. Lend on neil lühimaaline. Aktiivsemad on nad hommikul ja hilja õhtul. Laul meenutab ritsika sirinat ja võib kesta kuni pool tundi. Laulvat lindu on raske märgata. Võitlejat jälitades laulab ta ka lennul.

Pereelu. Pesa ehitab ta tihedasse rohttaimestikku maapinnale või mättale. Pesameterjaliks on kuivad rohukõrred ja lehed. Vooderduseks peened kõrred, jõhvid, vahel ka taimevill ja suled. Juunis võib leida pesast 5–7 muna. Haudumine kestab 13–14 päeva ja hauvad mõlemad vanalinnud. Pesalt lahkuvad ja pesale tulevad linnud ainult mööda maad joostes. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast 11.–12. päeval olles veel lennuvõimetud. 

Toidulaud. Toiduks on võsa-ritsiklinnul putukad, kärbsed, sääsed ja liblikad.

Vaenlased*. Väikekiskjad ja röövlinnud.

Arvukus. Eestis pesitseb 5-15 tuhat paari, Euroopas 1-2,2 miljonit paari.

Iseärasused. Alates juulist laulab lind ainult öösiti. Laul on ritsikat meenutav siristamine.

Kasutatud allikad.
http://jogu.pri.ee/elukad/linnud.html
http://fi.wikipedia.org/wiki/Pensassirkkalintu
http://blx1.bto.org/birdfacts/
L.Rootsmäe, H.Veroman “Eesti laululinnud”, Valgus 1974
www.birdlife.org

Kommenteerimiseks logi sisse!


Võsa-ritsiklind
Locustella naevia
Kehapikkus. 13 cm.

Kaal. 14 g.

Tiibade siruulatus. 17 cm.