Sa ei ole sisse loginud.
Millest oleneb loojangu värvid. Praegusel pakalisel ajal ootaks ikka sellist verevat punase kettaga loojangut, paraku enamus ajast loojub päike lihtsalt silmapiiri taha "tavalisel" moel. õhurõhk on küll päris kõrge ning õhk ise parajalt arktiliselt karge. Huvitab lihtsalt, krõbe pakaseline õhumass ei liigu ka lähipäevadel veel kuhugi.
Üldse on mingeid tähelepanekuid kuidas "ennustada" õhtuks vähe värviküllasmat loojagut?
Eemal
Tere
Põhimõtteliselt tekib loojangu punane värv sellest, et valgus peab liikuma risti läbi atmosfääri, ehk pikema tee kui päevasel ajal,
seega jõuab meieni ainult valguse kõige pikema lainepikkusega osa, mida meie silm näeb punase ja selle varjunditena.
Mida rohkem on õhus tolmuosakesi või muud sodi (N:vulkaanituhk) ja mida soojem on õhk (õhu virvendus), seda värvilisem on loojang.
Laias laastus peaks asi nii toimima, parandage mind kui eksin.
Tiho
Eemal
Enda tähelepanekust rääkides: kauneid loojanguvärve on oodata näiteks siis kui loojangupoolne taevas on keskmiselt pilvine, kuid silmapiiri juures (ja selle taga) on taevas selge. Siis hakkab päike peale loojumist oma kiirtega pilvi altpoolt värvima, mida madalamad on pilved, seda rutemini värvib. Kõrgeid pilvi võib ta punaseks värvida aga alles kolmveerand tundi peale loojangut. Olen sellele teadmisele tuginedes nii mõnegi loojangupildi saanud.
Eemal
Kõige kaunimad,värvilisemad ja dramaatilisemad on ikka põhjamaised loojangud.Olen merd sõites igasugu laiuskraadidel loojanguid imetlenud,aga kõige meeletumad värviorgiad on ikkagi meelde jäänud Balti merelt.Ja Põhjamerelt.See sooja õhu teooria mu meelest vett eriti ei pea.Praegu meil Muscatis näiteks päike hakkab loojangule sättima,taevas on viimase peal kiudpilved,aga värve ei teki.Veidi roosakamaks korraks läheb ja keik.Ja mis oluline-siin on 10 minutiga kottpime,meil pärast loojangut alles pidu algab :)Maxel on igati õigel teel.Arvatavasti on kaunite värvimängude saladus ka puhtam õhk.Lõunamaades on kogu aeg mingi vine õhus,ei saa avaraid vaateid üldse jäädvustada,sest see avarus lõpeb kurivaim paari miili peal ära.Seda heal juhul.
Eemal
Sooja ja külmaga on asi ikkagi niipalju seotud, et soe õhk on optiliselt hõredam keskkond kui külm õhk, tihedamast keskkonnas hõredamasse leviva valguse lainepikkus suureneb, mis tähendab, et meie silm näeb valguse spektri soojemaid toone. Külmemas õhus ehk optiliselt tihedamas keskkonnas jõuavad meieni ka lühema lainepikkusega värvid.
Õhupuhtusega on ka nii, et kui on mingit sodi, sudu, pilvi, jääkristalle jne. seda rohkem valgus nendelt osakestelt murdub ja seda pikema lainepikkusega valgus meieni jõuab. Lisaks on atmosfääris erinevaid gaase (veeaur, osoon) milledesse valgus neeldub ja jälle just lühema lainepikkusega osa, valguse neeldumine suureneb temperatuuri tõusuga, tulemuseks soojades toonides loojang.
Kokkuvõttes, mida rohkem on valguse teel takistust seda punasem on valgus.
Tiho
Eemal
See on kena keik,aga oma silm on kuningas
Eemal
Punasem on valgus siis, kui tema ebapüsivam osa on enam hajunud. Hajub valgus paljudes keskkondades ja olekutes, aga loojangust rääkides on teguriks atmosfäär. Mingit külmemast soojemasse levimisel "tekkivaid" lainepikkuse muutumisi ei toimu. Lühem lainepikkus on lihtsalt vähempüsivam ja hajub atmosfääris rohkemal määral, nii jäävad domineerivamaks kollased(ca550nm) ja päris lõpuks juba punased(750-780nm). Aga see valguse levimine loojangutel on rohkem seotud vee sisaldusega, ühel või teisel moel, atmosfääris. Kristalluseerunud õhk, või väikesed veepiisad atmosfääris peegeldavad loojanguvalgust kordades paremini, kui praegune külm, aga kuiv õhk. Näiteks võib atmosfääri ülemistesse kihtidesse olla kogunenud, teatud tingimustel, tihe suure veesisaldusega kiht, mis pole moodustunud pilveks, selline variant tõmbaks ikka väga suure osa taevast punaseks loojangu ajal. Võimalikke variante on palju, aga lühidalt on praegu liialt kuiv, et värve laialt leviks.
Eemal
Kui minu posti korralikult läbi loed siis saad aru, et kogu see sinu jutt on ka seal kirjas. Välja arvatud temperatuuri jutt. Selgituseks: Optiliselt tihedamast hõredamasse leviv valgus murdub ja lainepikkus muutub pikemaks ja vastupidi hõredamast tihedamasse lühemaks.
Tiho
Eemal
Inimesele nähtav valgus on 380nm-760nm. Violetne-sinine on lühem nähtav valguse osa, kollane on 550nm ja punane pikemas otsas. Vahepealsed on täiesti sujuvad üleminekud. Üks asi, kui kogu see valgus kuskil murdub ja siis kusagile projetseerub(vikarkaar nt.) hopis teine asi, kui vähempüsivam osa hajub. Kui prootonid kaotavad oma laengu, valgus hajub. St. midagi ei lühene, ega pikene.
Eemal
See asi veel, et miks ilusat punast loojangut tihti külma ilmaga seostatakse, või pigem miks mõnikord on see nii. See juhtub tavaliselt siis, kui ilm muutub külmaks järsku. Õhus on alati mingi osa niiskust, soojemasse õhku, mingi konstantse suhtelise õhuniiskuse juures, mahub niiskust rohkem. Kui nüüd õhk järsult jahtub, hakkab see osa niiskusest mis on üleküllastunud, kondenseeruma. Miinuskraadide juures tekivad jääkristallid ja need on väga head valguse peegeldamiseks. Üks sellise peegeldunud valguse kasutus on siin:http://www.valmar.ee/updates?g2_itemId=2152 Säriaeg 8s, iso200 ca 15min. peale loojangut.
Kui varsti päevaste ja öiste temperatuuride vahe suureneb olulisest, tekib kindlasti ka suurem loojangukuma.
Eemal
Praeguse külmaga hiljuti õnnestus näha loojuvast päikesest mõlemal pool, kaugemal distantsil, kummalisi vikerkaari. Seal olid dominantsed kollakad-oranzhid toonid. Ise nimetan seda lumesajuvikerkaareks (kord varem on midagi taolist õnnestunud näha ja jäädvustada), kuid kindlasti on taolisel nähtusel ka ametlikum nimi.
Eemal