Nägin nirki esimest Kaliningradi lähedal. Oli kevad, lumi juba peaaegu sulanud ja väike valge loomake sellel pruunikal-määrdunud taustal kenasti näha. Jah tegelikult nägin seda looma muidugi loomaaias- ta nimelt oli mu hoolealune. Ta on välkkiire. Endasuurusel hiirel rabas kuklast ja vedas piiksuva vennikese vähimatki vastupanu saamata oma pessa. Ausalt öeldes oli teda raske jälgidagi, sest tema õueskäik kestis mõnikord vähem kui sekundi. Hiljem olen ta ka pildile saanud. Täiesti ettevalmistamatult märkasin kase kännu seest välja vaatavat valge nirki ja järgneva lühikese aja jooksul sain ta parasjasti ees oleva 200mm ka pildile, aga siin Looduspildis on tunduvalt paremaid näiteid.

Nonii, seda juttu lugedes tundub, et ma olen üsna õnneseen, sest nädalake tagasi õnnestus nirki näha ja ka ca 5 pilti teha.
Lugu oli selline, et keset päeva vabanes paar tunnikest aega ja mõtlesin et sõidan autoga natuke metsavaheteid ja vaatan, kas ehk näeb loomi(või vähemalt jälgi). Ühel metsasihil käisin korraks autost väljas ja kui tagasi istusin, siis jäi mu pilk pidama mõnekümne meetri kaugusel ja väga kiiresti edasi-tagasi siblival lumetutil. Kuna maa oli üldiselt must, siis tundus see eriti kahtlane. Ma ei uskunud eriti oma hiilimse edukusse ja sellepärast sõitsin autoga lähemale, lootes sellele, et osa loomi kardab autot vähem kui inimest. 15-20 meetri peal jätsin auto seisma ja hüppasin fotokaga välja, et sellest loomakesest mingitki pilti saada. Minu suureks õnneks valdas teda sellel hetkel suur uudishimu ja ma ei pidanud talle peaaegu mingit lähenemiskatset tegema. Ta tuli läbi oksarisu otse minu poole. Nii ma seisin ja üritasin kaameraga tema liikumist kopeerida ja võimalikult palju klõpsida, sest ma ei  olnud oma ürituse täielikus õnnestumises üldse kindel. siis äkki, minust paari meetri kaugusel jäi ta seisma, tõusis risu sees tagakäppadele ja vaatas mulle mõni sekund otsa ja kadus siis. Õnneks ma suutsin seda kingitust kasutada ja kiiresti klõpsida. Minu üllatuseks kordus see veel korra enne kui ta kaugemale silkas. Oma mitte kõige geniaalsema aruga üritasin ma talle järele hiilida läbi risu, et mingit tegevuses pilti ka saada, kuid kui ma 10 sekki hiljem nägin vilksamisi teda ca 30 meetri kaugusel hüppamas, ma loobusin ja leppisin sellega mis ma sain.

poolveeline kirjutas:

Nirk on meil enamasti kõikjal levinud väikekiskja. Loom on ülimalt vilgas ja kiire. Enamus pilte on tehtud selliselt, et on loomaga juhuslikult kohtutud, kuna loomake on julge võib hea õnne korral suurepäraseid pilte saada.
Minu parimad nirgi slaidid elus suutis fuji narva maante labor tuksi keerata üsna mitu head aastat tagasi, probleem kemikaalidega ilmselt.
Kaks talve jälitasin nirki sihipäraselt nädalas paar päeva, suhe oli umbes viis- setse päeva jälgimist mööda värskeid jälgi ja üks kohtumine.
Paraku kasutasin eos 300 keret mis jäi enamasti liiga aeglaseks selle looma jaoks.
Siiani on nirk mulle üks ihaldatumaid loomi keda jäädvustada tema loomulikus keskkonnas.

Kas pika loo kirjutanud autor pilte ei soovi näidata?

Aga nüüd ootame elori pilte

Mnjaa ...

Paaril korral on ikka nähtud. Aga ausaltöeldes juhuslikul nägemisel ikka pili ei tee

Pead ikka enne psa jms. välja peilima ja varitsema ning passima peale. Veidi ka lugema ja uurima looma elust ja olust, kus liigub kja millal jms. Kui suvel veidi aega jääb võib ju silmad lahti hoida. Aga peaks siis looma kohta tublisti lugema, mis on ta jahilkäigu maa, kaugele läheb pesast jms.

Meil kord elutses üsna lähedal, ühe paneeli alt vilksas sisse ja välja. Tal oli krundi lähedal suure masuudi vaadi alustugede paneelis peasa. Ka üleeelmisel suvel oli ta veel seal ja kord kass omaaruts actionit püüdis panna ja teda tabada Eelmisels suvel aga hõivasid augu maamesilased, kes seal naljakalt sumisesid, õhtul toru otsast tuli nagu tõrre põhjast sumin. Ei tea kas tuleb tagasi.

Koht oli tal super - ideaaalne, kõrval kohe hiiri kubisev viljapõld, seega. Ma ise eeldan et nad võiks elada ka viljapõlduse keskel kivi saartel jm. Keste metsa neid vist väga ei olegi, võin ka ekida, peaks neist veidi lisa lugema.

Kusjuures sellel suvel olen teedel üle kalpsamas näinud 2 korral.

Seda nirki (on vist ikka nirk) oli mul au pildistada ca 5 minuti vältel. Jube uudishimulik ja paganama kiire loomake. Minu tehnika oli tema jäädvustamiseks liiga aeglane - kogu sessioonist vaid paar-kolm pilti kannatas kriitikat. See-eest oli kohtumine hästi juhuslik

Minu poolt pildile kõva "väga hea". Kvaliteet ka väga bro. Miks sa üles ei pane?

Minul õnnestus samuti paaril korral nirgiga kohtuda.Paar aastat tagasi nägin, kui ta oma urukesest pea välja pistis, ma olin talle päris lähedal ja tema ka uudistas mind ega kartnud nagu näha oli. Aga pärastised kohtumised olid kurvad, sest minu kiisu oli koguni kolm nirgikest maha murdnud, leidsin nad mahamurtuna paaripäevaste vahedega.Kahju neist väikestest, sest nad olevat kasulikud loomakesed.

mhh. Suvel tegin väikeseid jalgrattamatkasid, pärast matku sõitsin makodu kõrval oleva Pärnu Jõe äärde. Elu käis seal kogu aeg. Ükspäev olin nii väsinud, et heitsin murule pikali. Hetke pärast kuulsin, et mingi asi koperdas. Vaatasin, et nirk ajas liblikaid taga. (Kaamera oli ca 15 m kaugusel kahjuks). Tõusin tasakesi püsti ja nirk lipsas mutiauku. 3 min pärast vaatas mind teisest mutiaugust ja hiljem suundus kuskile kändude taha.

Kus on see üks pilt, näidata ei taha?

Ei näe hästi, aga kui kaelus on valge, siis kivinugis, kui kollane, siis mets-. Üldiselt esimene tavalisem. Mulle tundub kivi- moodi.

Ja teiseks, selleks et kassi suurust välja venitada, läheks ikka väga mitu nirki vaja ;P

Kolmandaks, nirk rohkem maapinnal tegutseja.

Mul möllavad need elukad (kivinugised siis) siin Müncheni kesklinnas akna taga. Päris naljakas olukord igatahes. Ehk kirjutan pikema jutu ka sellest siia.

Ma võin näidata, aga ma ei tea kuidas seda siia ülesse panna:D .