Sa ei ole sisse loginud.
Ma vaata, et siin looduspildis on suurte loodus ja fotoinimeste pärusmaa.
Galeriis ("Metsaloomad") annab tasemel pilte ikka sirvida, üks parem kui teine.
Ja sellest sooviks kuulda teie poolseid (esimesi)kohtumisi/ kommentaare välejalgsete ja rahutute olenditega. Pidades silmas nii nirk, tuhkur, kärp (kui nugiste, naarits).
Lisades ehk ka lingi/viite oma parimale õnnestunud kaadrileoleks vahva.
Kas on õige kui väidan, et nirki näinud (pildile püüdnud) õnnelik on inimene (fotograaf:)?
Teda kohtab ju niivõrd harv a. Korra on vilks peanupp näha ja murdosa sekundi pärast kadunud-esitades endale küsimuse: "kas nägi(d)n ikka"?!
Neid kitse, põdra ja mõne reinuvaderi pilte on juba küllaldaselt kõikjal igas poosis nähtud. Midagi raskemat... või pole?
Eks te tea paremini või polegi midagi rasket pildile neid rahutuid loomi püüda?
Ise võin ainult juhuslikult kohtumisi ühe käe sõrmedel kokku lugeda.
Üks googeldamisel leitud pilt ühest "kuradist" (nirk peaks olema)
http://dnr.state.il.us/orc/wildlife/vir … rontal.jpg
Eemal
See pildil Eestis levinud nirk ilmselt küll ei ole. Esiteks on nirk enamasti punakam-ruugem oma suvekuues, samuti kurgu-k6hualune valgem. Teiseks, otsisin ka aadressis oleva nime järgi - ilmselt oled leidnud tema P6hja-Ameerika suguvenna pildi millegipärast (vt. nt. http://animaldiversity.ummz.umich.edu/s … /view.html).
Üliharuldane nirk nüüd ka ei ole, ehkki pole ka ise teda paaril viimasel aastal trehvanud. Küll aga on teda liikuvuse ja ettevaatlikkuse t6ttu küllaltki raske pildile püüda.
Eemal
Nägin nirki esimest Kaliningradi lähedal. Oli kevad, lumi juba peaaegu sulanud ja väike valge loomake sellel pruunikal-määrdunud taustal kenasti näha. Jah tegelikult nägin seda looma muidugi loomaaias- ta nimelt oli mu hoolealune. Ta on välkkiire. Endasuurusel hiirel rabas kuklast ja vedas piiksuva vennikese vähimatki vastupanu saamata oma pessa. Ausalt öeldes oli teda raske jälgidagi, sest tema õueskäik kestis mõnikord vähem kui sekundi. Hiljem olen ta ka pildile saanud. Täiesti ettevalmistamatult märkasin kase kännu seest välja vaatavat valge nirki ja järgneva lühikese aja jooksul sain ta parasjasti ees oleva 200mm ka pildile, aga siin Looduspildis on tunduvalt paremaid näiteid.
Eemal
Nirk on meil enamasti kõikjal levinud väikekiskja. Loom on ülimalt vilgas ja kiire. Enamus pilte on tehtud selliselt, et on loomaga juhuslikult kohtutud, kuna loomake on julge võib hea õnne korral suurepäraseid pilte saada.
Minu parimad nirgi slaidid elus suutis fuji narva maante labor tuksi keerata üsna mitu head aastat tagasi, probleem kemikaalidega ilmselt.
Kaks talve jälitasin nirki sihipäraselt nädalas paar päeva, suhe oli umbes viis- setse päeva jälgimist mööda värskeid jälgi ja üks kohtumine.
Paraku kasutasin eos 300 keret mis jäi enamasti liiga aeglaseks selle looma jaoks.
Siiani on nirk mulle üks ihaldatumaid loomi keda jäädvustada tema loomulikus keskkonnas.
Eemal
Nonii, seda juttu lugedes tundub, et ma olen üsna õnneseen, sest nädalake tagasi õnnestus nirki näha ja ka ca 5 pilti teha.
Lugu oli selline, et keset päeva vabanes paar tunnikest aega ja mõtlesin et sõidan autoga natuke metsavaheteid ja vaatan, kas ehk näeb loomi(või vähemalt jälgi). Ühel metsasihil käisin korraks autost väljas ja kui tagasi istusin, siis jäi mu pilk pidama mõnekümne meetri kaugusel ja väga kiiresti edasi-tagasi siblival lumetutil. Kuna maa oli üldiselt must, siis tundus see eriti kahtlane. Ma ei uskunud eriti oma hiilimse edukusse ja sellepärast sõitsin autoga lähemale, lootes sellele, et osa loomi kardab autot vähem kui inimest. 15-20 meetri peal jätsin auto seisma ja hüppasin fotokaga välja, et sellest loomakesest mingitki pilti saada. Minu suureks õnneks valdas teda sellel hetkel suur uudishimu ja ma ei pidanud talle peaaegu mingit lähenemiskatset tegema. Ta tuli läbi oksarisu otse minu poole. Nii ma seisin ja üritasin kaameraga tema liikumist kopeerida ja võimalikult palju klõpsida, sest ma ei olnud oma ürituse täielikus õnnestumises üldse kindel. siis äkki, minust paari meetri kaugusel jäi ta seisma, tõusis risu sees tagakäppadele ja vaatas mulle mõni sekund otsa ja kadus siis. Õnneks ma suutsin seda kingitust kasutada ja kiiresti klõpsida. Minu üllatuseks kordus see veel korra enne kui ta kaugemale silkas. Oma mitte kõige geniaalsema aruga üritasin ma talle järele hiilida läbi risu, et mingit tegevuses pilti ka saada, kuid kui ma 10 sekki hiljem nägin vilksamisi teda ca 30 meetri kaugusel hüppamas, ma loobusin ja leppisin sellega mis ma sain.
Eemal
Nirk on üsna julge loomake, probleem on jah pigem looma leidmises, ega ta eriti mingit hiilimist vaja, kui just suure hooga peale ei jookse pole hullu.
Eemal
poolveeline kirjutas:
Nirk on meil enamasti kõikjal levinud väikekiskja. Loom on ülimalt vilgas ja kiire. Enamus pilte on tehtud selliselt, et on loomaga juhuslikult kohtutud, kuna loomake on julge võib hea õnne korral suurepäraseid pilte saada.
Minu parimad nirgi slaidid elus suutis fuji narva maante labor tuksi keerata üsna mitu head aastat tagasi, probleem kemikaalidega ilmselt.
Kaks talve jälitasin nirki sihipäraselt nädalas paar päeva, suhe oli umbes viis- setse päeva jälgimist mööda värskeid jälgi ja üks kohtumine.
Paraku kasutasin eos 300 keret mis jäi enamasti liiga aeglaseks selle looma jaoks.
Siiani on nirk mulle üks ihaldatumaid loomi keda jäädvustada tema loomulikus keskkonnas.
Kas pika loo kirjutanud autor pilte ei soovi näidata?
Eemal
No, minu meelest Remek neid nirgipilte siia põhiliselt pannud ongi. Mine vaata tema galeriisse. Elementaarne, Watson...
Eemal
Aga nüüd ootame elori pilte
Eemal
elori pildid tulevad kohe kui jänkupoja limiit jälle lubab;)
Eemal
Mnjaa ...
Paaril korral on ikka nähtud. Aga ausaltöeldes juhuslikul nägemisel ikka pili ei tee
Pead ikka enne psa jms. välja peilima ja varitsema ning passima peale. Veidi ka lugema ja uurima looma elust ja olust, kus liigub kja millal jms. Kui suvel veidi aega jääb võib ju silmad lahti hoida. Aga peaks siis looma kohta tublisti lugema, mis on ta jahilkäigu maa, kaugele läheb pesast jms.
Meil kord elutses üsna lähedal, ühe paneeli alt vilksas sisse ja välja. Tal oli krundi lähedal suure masuudi vaadi alustugede paneelis peasa. Ka üleeelmisel suvel oli ta veel seal ja kord kass omaaruts actionit püüdis panna ja teda tabada Eelmisels suvel aga hõivasid augu maamesilased, kes seal naljakalt sumisesid, õhtul toru otsast tuli nagu tõrre põhjast sumin. Ei tea kas tuleb tagasi.
Koht oli tal super - ideaaalne, kõrval kohe hiiri kubisev viljapõld, seega. Ma ise eeldan et nad võiks elada ka viljapõlduse keskel kivi saartel jm. Keste metsa neid vist väga ei olegi, võin ka ekida, peaks neist veidi lisa lugema.
Kusjuures sellel suvel olen teedel üle kalpsamas näinud 2 korral.
Eemal
Huvitav oma postitust muutra ei saa. Tahtsin vaid lisada, et olen nendega oma elus mtiu korda kohtunud. Mõnedega ikka vaid mõne meetri pealt oma 10 sekundit tõtt vaadanud. Ta on väga uudishimulik. Sellised kohtumised jäävad eluks ajaks meelde. Kui keegi selle rahutu väljejala kaadrisse saab, peab olema hea ilm, objektiiv ja püsivust ning õnne, siis piisab ka kellegi teise võidurõõmu nautida. Aga miski ei ole ikkagi parem kui enda fototrofee.
Ma arvan ,et kui nö. varitsuse peale välja minna, siis võib ju teda tabada. Enne aga peaks looma raamatute kaudu põhjalikult tundma õppida, et nö. tühja ei passiks ja valest kohast ei otsiks.
Jõudu ... see on vahva, näidake ka pilte!
Eemal
Seda nirki (on vist ikka nirk) oli mul au pildistada ca 5 minuti vältel. Jube uudishimulik ja paganama kiire loomake. Minu tehnika oli tema jäädvustamiseks liiga aeglane - kogu sessioonist vaid paar-kolm pilti kannatas kriitikat. See-eest oli kohtumine hästi juhuslik
Eemal
üsnagi nauditav pilt
Eemal
Minu poolt pildile kõva "väga hea". Kvaliteet ka väga bro. Miks sa üles ei pane?
Eemal
Mõnus pilt ju. Kritiseeriks hoopis kommentaare, mida kirjutaja on kuidagimoodi valmis visanud ja koos kõigi kirjavigadega üles virutanud. Ärge kirjutage kui aega nii vähe on.
Eemal
Minul õnnestus samuti paaril korral nirgiga kohtuda.Paar aastat tagasi nägin, kui ta oma urukesest pea välja pistis, ma olin talle päris lähedal ja tema ka uudistas mind ega kartnud nagu näha oli. Aga pärastised kohtumised olid kurvad, sest minu kiisu oli koguni kolm nirgikest maha murdnud, leidsin nad mahamurtuna paaripäevaste vahedega.Kahju neist väikestest, sest nad olevat kasulikud loomakesed.
Eemal
On õnnestunud vanaisa juures päris mitu korda nirke näha. Maja taga suur kuusk, kus mõned lauavirnad, telliskivi hunnik ja igasugu erinevat sodi puu alla varjule viidud. Kohe paari meetri kauguselt läheb aed mille servas kasvavad tihedalt kreegipuud. Ca 10 meetri kaugusel ka puukuuri taoline moodustis. Suvel pole eriti õnnestunud neid seal näha aga ükskord talvel, kui puid lõhkusin. Paistab et loomake harjus minu ja müra olemasopluga ära naabruses. Istusin maha suitsu tegema ja sealt ta tuligi. Ca 5m kaugusel silkas edasitagasi lauavirnade vahel. Paarkümmend minutit sai jälgitud seda lumivalged saledat olevust, rohkem ei viitsinud ja fotoaparaati, siis veel ei omanud.
Teine kogemus oli, kui valmistasin rottide püüdmiseks kastlõksud, kuna tavalised lõksud rottelukaid ei võtnud. Ja üllatus oli suur, kui üks hommik oli seal nirk. See oli hilissügis, lumi oli maha juba tulnud aga nirk veel suvevärvides. Elukas oli muidugi täie tervise juures ja üritas igal võimalusel hammustada näppudest.
Eemal
mhh. Suvel tegin väikeseid jalgrattamatkasid, pärast matku sõitsin makodu kõrval oleva Pärnu Jõe äärde. Elu käis seal kogu aeg. Ükspäev olin nii väsinud, et heitsin murule pikali. Hetke pärast kuulsin, et mingi asi koperdas. Vaatasin, et nirk ajas liblikaid taga. (Kaamera oli ca 15 m kaugusel kahjuks). Tõusin tasakesi püsti ja nirk lipsas mutiauku. 3 min pärast vaatas mind teisest mutiaugust ja hiljem suundus kuskile kändude taha.
Eemal
Minul õnnestus ka nirki esimest korda näha ja siis ka talverüüs.
Nimelt läksin koos kahe sõbrannaga jalutama ja kitsi vaatama. Kui me olime kohal siis ühtegi kitse ei näinud. Passisime siis niisama ja rääkisime kui äkki üks sõbrannadest pööras pilgu kõrvale. Ta algul vaatas, et keegi on mingi mänguasja maha unustanud. Aga võta sa näpust- hoopis nirk. Ta oli meist kuskil kaks meetrit eemal ja vaatas urust välja. Kiiresti sain ühe pildi. Poleks ma teda ära ehmatanud oleks ma saanud tast ilusti portree pildi . Kui nirk urgu tagasi kadus ootasime me natuke seal kohas ja jalutasime edasi tagasi. Järsku pöörasin ümber ja näen, et nirk otse minu kõrval .kuskil meeter maad vahet. Oma kiire liigutuse peale ja hõikega: Näe ta on siin!" Hirmutasin ma ta ära. Ning enam me ei näinud teda. Aga ikkagist ma olin elu õnnelik.
Eemal
Kus on see üks pilt, näidata ei taha?
Eemal
Öelge, kas se on nirk?
No on või pole, igatahes kohtumine näis üllatus meile mõlemale. Olin just kaamera kotti pakkinud, et metsast välja astuda ja autosse istuda kui vaatasin, et männi otsas silmade kõrgusel istub kass ca 5 meetri kaugusel ja jõllitab mind. Järgmisel sekundil leidsin, et eiiii, kassil ei ole selline saba.. selliseid pisikesi kõrvu kah mitte. Fotoka väljakaevamise peale oli loomake krabinaga puu ladvas ja jõllitas mind endise huviga. Paremad pildid jäid siis saamata oma lollusest. Seegi pilt ca 25% crop.
Eemal
Ei näe hästi, aga kui kaelus on valge, siis kivinugis, kui kollane, siis mets-. Üldiselt esimene tavalisem. Mulle tundub kivi- moodi.
Ja teiseks, selleks et kassi suurust välja venitada, läheks ikka väga mitu nirki vaja ;P
Kolmandaks, nirk rohkem maapinnal tegutseja.
Mul möllavad need elukad (kivinugised siis) siin Müncheni kesklinnas akna taga. Päris naljakas olukord igatahes. Ehk kirjutan pikema jutu ka sellest siia.
Eemal
Tähh, sain targemaks, olin selle looma määramisel täielik võhik
Eemal
Ma võin näidata, aga ma ei tea kuidas seda siia ülesse panna:D .
Eemal